reede, 11. november 2011

38 angoorat Rootsist...



Minu pooleldi pügatud küülik
... ja siin nad nüüd ongi. Neli pikka väsitavat (t)ööpäeva ja kaks ööd laevas. Õnneks leidsime super laheda laevakompanii. Soovitan soojalt. Liin sõidab Paldiski ja Kapellskäri vahel. Laevatäis rekkamehi ning võrratu teenindus ning imehead söögid (hommiku ja õhtusöök kuulusid hinna sisse koos kajutiga). Ja ainult 10 tundi merel. Tallinna sadamast väljuvatel laevadel tuleb veeta alates 16 tunnist. Esimene lahe mulje sellest laevast oli see, kui jõudsin laeva peale registratuuri ning sealt ilmus leti alt kohe šampuse pudel mulle, kuna tuli välja, et mul hakkas just tunni aja pärast sünnipäev. Nüüd tagasitulles, olles eksinud rekkade vahele ja ei leidnud teed ülesse salongi, siis autode pealelaadija varmalt kohe juhendas meid liftini. Väga lahe ja viisakas vene vanapapi. Me küll kummagi keelt ei osanud, aga saime koos arusaamisele, et angooraküülikud meil autos on tippkvaliteediga :D

Killavoor. Esiplaanil minu valvekoer,
kes siis valvas terve sõidu kallist
cargot.
Aga nüüd küülikutest. Nagu öeldud, siis tuli neid kaasa 38 isendit. Enamuses on valged, aga palju on ka värvilisi. Täpselt ei teagi. Silme ees on kõik kirju. 
Kolmapäevase päeva veetsime ühes küülikufarmis õppides angoorade pidamisest ja pügamisest. Saime ka ise kätt proovida oma küülikute peal. Vaadates omanikku pügamas, tundus see imelihtne, aga haarates ise käärid kätte, siis oi oi oi... polegi mingi naljaasi see pügamine.


 Nüüd siis oleme juba nädal aega tagasi olnud. Paar päeva tagasi käis ka vet.amet loomi üle vaatamas ning nad jäid nähtuga rahule. Paar nädalat veel vastu pidada ning siis saavad loomad omadesse kodudesse laiali minna. Nimelt meid pandi 3 nädalaks karantiini... jee... Kui enne oli mul 8 küülikut, siis järsku üleöö kasvas peade arv 46 küülikuni. Oleks siis puuridki olemas... aga njahh... mida pole, seda pole. Nüüd siis kooli kõrvalt vihun aga puure teha, et endal elu lihtsam oleks. Ajutiselt on nad mul ära paigutatud, aga graanulite andmine on vähe raskendatud. Noh, vähemalt saan ma omale nüüd puurid kiiremas korras valmis, muidu ongi see töö muudkui veninud ja veninud.


Esimene paigutus. Pooled loomad on veel autos. Teine korrus
tuli ka veel peale naaritsapuuride näol (võrgutükid  usteks
kaablikrõpsudega kinni pandud)
Tänan tähelepanu eest ning kohtume koolitusel,
Ivi


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar